Petra Roosa linn

Roosa linn

Nabatealased rajasid enam kui 2000 aastat tagasi kaljulinna Petra. Ühinege meiega teekonnal filmidest tuntud kuulsa fassaadi taha ja avastage seda ajatut suurt maailmaimet.

Avastage iidset maailmaimet, mille aeg on unustanud.

Teekonnal on soovitatav kasutada kõrvaklappe

Iidsemast iidsem,
Manhattanist suurem

Petra oli kunagise nomaadide hõimu, nabatealaste pealinn. Hiilgeajal elas selles tolmuses metropolis 250 000 inimest ja selle pindala oli rohkem kui 260 ruutkilomeetrit ehk Manhattanist kolm korda suurem. Isegi tänapäeval eksisteerib teadaolevalt 800 hauda ja enam kui 100 templit, paljud hooned on ka veel avastamata.

Petras elas 250 000 inimest ja selle pindala oli üle 260 ruutkilomeetri ehk see linn oli Manhattanist kolm korda suurem.

Kõndige koos nabatealastega

Raske on ette kujutada, et siin, keset viljatut kõrbe, lõõskava päikese all, on säilinud tohutu suur kõrbelinn, mis on suurem kui New Yorgis asuv Manhattan.

Raske on uskuda, et siin on säilinud isegi New Yorgis asuvast Manhattanist suurem kõrbelinn.

Valige marsruudi uurimiseks mõni kaardil olev punkt või kerige allapoole, kui soovite Petra kohta rohkem teada saada.

Tagasi kaardirežiimi

Jumalate kiviplokid

Plokke nimetatakse djinnideks, kuna siinse usundi järgi valmistasid need vaimud ehk džinnid.

Siqi värav Siqi värav

Linna peasissepääsu juures kõrgub kolm liivakivist plokki, mis sümboliseerivad usutavasti mäejumalat Dusharat. Mõni ajaloolane usub, et need võimaldasid valvata Petra ja selle elanike jaoks elutähtsat veevarustust. Need hiiglaslikud jumalate kiviplokid sissepääsu juures valvasid kunagi linna väärtuslikku veevarustust.

Avastage Petrat tänavavaate abil Avastage Petrat tänavavaate abil

Paljude jaoks on Petra algus ja lõpp Al Khazneh varakamber. Siit aga saate teada, et selles iidses linnas on avastada veel palju muudki. Jääge siia ja vaadake veidi ringi või klõpsake kogu Petraga tutvumiseks allpool. Petra peidab endas palju enamat kui vaid varakambrit. Tutvuge ja jalutage siin ringi või puudutage nööpnõela, et läbida teekond läbi kogu linna.

Avastage Petrat

Uurige püramiide

Nagu suur osa Petra arhitektuurist, on ka obeliskid selgelt egiptusepärased.

Kas iidne juurdeehitus?

Mõned arvavad, et trikliinium rajati pärast haudu. Teised aga väidavad, et need tahuti 1. sajandil m.a.j koos.

Maa-alused kambrid

Arheoloogid arvavad, et nendes maa-alustes eluasemetes elasid valvurid, kes kaitsesid linna vallutajate eest.

Iidsed kõnniteed

Ringi vaadates näete Nabatea-aegseid sillutatud kõnniteid.

Käega katsudes sile

Sajandite jooksul on tulvaveed lihvinud karedad ja sakilised seinad siledaks.

Kahju küll, dr Jones

Püha Graali siit ei leia. Siin on vaid kolm kivist tuba ja valvur, kes hoiab turistidel silma peal.

Varjatud hauad

Siit on avastatud neli hauakambrit, 11 inimese luud ja esimesest sajandist pärinevaid esemeid.

Bingo!

Beduiinid, kes usuvad, et siin hoiti kunagi varandust, on üritanud kuulipildujaga münte kätte saada.

Kas fakt või väljamõeldis?

Nendes tahutud niššides võidi kunagi hoida käsikirju, mistõttu ajaloolased arvavad, et tegemist võib olla raamatukoguga.

Jumalate kiviplokid

Hämmastaval kombel on need kaks 7 meetri kõrgust obeliski kaljust välja raiutud.

Iidne kindlus

Mäeaheliku põhjapoolsel küljel on ristirüütlite vana kindluse varemed.

Mudasetted

400. aasta suured üleujutused liigutasid kahemeetriseid rahne ja uputasid paljud fassaadid mutta.

Ühendav siseõu

Suur siseõu ühendas kunagi hauda ja unikaalse nikerdatud interjööriga matusesaali.

Vaatega tuba

Hiljutised väljakaevamised näitasid, et siin oli kunagi villat meenutav ehitis, kus võis elada ülempreester.

Renessanslik haud

See väike haud ei ole küll niivõrd detailselt kaunistatud, kui teised Petra hauad, ent see on siiski väga värviline.

Oma ajast ees

Umbes 129. aastal m.a.j tahutud haud on saanud nime minimalistliku ja sümmeetrilise kujunduse järgi.

Täismaja

Siin on näha jälgi vanadest haudadest, mis eemaldati hiljem ja asendati istekohtadega.

Roomlaste remont

Kuigi algse teatri rajasid nabatealased, lisasid roomlased hiljem lavaseina, mis aga purunes 363. aastal tugeva maavärina tõttu.

Kivist urn

Frontooni tipus asetsev tahutud urn on tõenäoliselt nabatealaste kuninga – või lausa kuningas Aretus IV – matmispaik.

Uus usund

Piiskop Jason muutis haua 447. aastal kristlikuks kirikuks.

Nabatea platoo

Kalju ei olnud piisavalt kõrge, mistõttu monteerisid insenerid ülaosa kivist.

Kuninglik hüvastijätt

See iidne lava ja siseõu olid riigimeeste ja kuningate matuste fooniks.

Muistne ehituskunst

Rooma kaardus sillutis aitas tulvavett eemale juhtida ja sellel sõideti ratassõidukitega.

Sajanditepikkune vari

Seda iidset kivist purskkaevu varjutav kadakas on umbes 450 aastat vana.

Tulevased leiud

Arheoloogid ei ole veel kaevetöödega tänavatest kaugemale jõudnud. Keegi ei tea, mis ümbruses peitub.

Sisekujundus

Seda seina kattev krohv on säilitanud oma värvi ka kaks tuhat aastat hiljem.

Kas rikas oaas?

Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on leitud suure basseini ja rikkalike aedade jälgi.

Seismilised lahendused

Selleks et hoone taluks maavärinaid, paigutati telliste vahele kadakapuitu, mis toimib amortisaatorina.

Meisterlikkus

Detailne müürsepatöö näitab, et tegemist oli tähtsa hoonega.

Endine hiilgus

Marmorist treppidega hoone oli algselt 23 meetri kõrgune ja hõlmas ka platvormi jumalate kummardamiseks.

Püha grafiti

Jumal Dushara kummardamiseks ehitatud templi seintesse on nüüdseks tahutud kristlikud ristid.

Tuttav nägu

Kuigi see võib sarnaneda varakambriga, on nikerdused märksa lihtsamad.

Kaunid kunstid

Ajaloolased arvavad, et siinne fresko loodi Kreeka jumala Dionysose auks.

Pääsemine katastroofist

Maalide puhastamiseks kulus kolm aastat. Mõni maal on piisavalt detailne, et võimalik on tuvastada taimeliike.

Laud kahele

Kunagi kasutati koobast bikliiniumina – kahele inimesele mõeldud söögikohana.

Puhastamine

Isegi siin kõrbes suubusid piirkonna veekanalid nabatealaste basseinidesse.

Kompaktne eluase

Ka tänapäeval on näha väikeste kodude ja koobastesse ehitatud eluasemete säilmeid.

Külm kanjon

Siq al Barid tähendab külma kanjonit, kuna selle seinad on kõrged ja asukoht varjuline.

Tööriistavihje

Nabatea arvudes

Nikerdatud haudu

800

Istekohti teatris

8000

Elanikke

250 000

Nabatea kuningriik

Nabatealaste impeerium ulatus Jordaania lõunaosast itta Siinai kõrbeni. Ajaloolased usuvad, et nad olid kirjaoskajad ja muistse maailma üks arenenum tsivilisatsioon.

See kõrgeltarenenud tsivilisatsioon elas maa-alal, mis ulatus Jordaania lõunaosast Siinai kõrbeni.

1 / 11

Nabatea varajane ajalugu

Nabatealased olid kõrbenomaadid, kelle hiilgeaeg algas 4. sajandil e.m.a. Nende inseneri- ja kauplemisoskused võimaldasid rajada pealinna Petra, mis asub Jordaania lõunaosas.

Nabatealased olid kõrbenomaadid ja kaupmehed, kelle hiilgeaeg algas 4. sajandil e.m.a.

2 / 11

Niisutus

Nabatealased oskasid meisterlikult vett hoiustada ja mööda linna juhtida. Öeldakse, et nad suutsid kõrbes kõikjal vett leida, mistõttu oli neil alati mõni ohutu koht, kuhu peituda.

Nabatealased oskasid meisterlikult vett hoiustada ja mööda linna juhtida, samuti suutsid nad kõrbes kõikjalt allikaid leida.

3. / 11

Teater

Petra suure amfiteatri juures on kõige hämmastavam, et see on täielikult kaljust välja tahutud (erinevalt tavalistest Rooma teatritest, mis ehitati tellistest).

Kogu teater on kaljust välja tahutud (erinevalt Rooma teatritest, mis ehitati tellistest).

4 / 11

Qasr al-Bint

Araabia keeles tähendab see tüdruku paleed, kuna kohalikud uskusid, et see hoone kuulus vaarao tütrele.

Kohalikud usuvad, et tüdruku palees elas kunagi vaarao tütar.

5 / 11

Klooster

Mööda 800-astmelist treppi siia ronimiseks kulub terve tund, ent vaade linnale on seda väärt. Kuigi pärastlõunal on kuumem, on see parim aeg siia ronimiseks, kuna päike valgustab fassaadi.

Mööda 800-astmelist treppi sellesse pühapaika ronimiseks kulub terve tund, ent vaade on hingemattev.

6 / 11

Maa-alused hauad

Varakambris tehtud hiljutised väljakaevamised näitasid, et rada oli kunagi mitu meetrit madalamal. Edasi kaevates leiti kolm hästisäilinud hauda, inimluid ja isegi viiruki jälgi kivialtaril.

Siin kaevates leiti kolm hauda, inimluid ja viiruki jälgedega kivialtar.

7 / 11

Koopad

Nabatealased ei tahunud lihtsalt kaljude sisse haudu ja templeid. Nad ehitasid siia ka oma kodud, mida on võimalik ka tänapäeval avastama minna. Enne tasub aga kindlasti koputada. Mõningais neist elavad siiani beduiinid.

Koopaid uurides koputage kindlasti enne uksele. Mõningais neist elavad siiani beduiinid.

8 / 11

Varakamber

Aastaid tagasi ringles linnalegend, mille järgi hoiti varakambris linna aardeid. Mööduvad beduiinid tulistasid varakambrit lootuses rikkusi kätte saada. Kuuliaugud on ka tänapäeval näha.

See koht on sõelapõhjaks tulistatud, kuna beduiinid üritasid leida müütilist kulda.

9 / 11

Püha ohvripaik

Ajaloolased ei ole päris kindlad, mida altaritel ohverdati. Tõenäoliselt ohverdati loomi, kuid võib-olla ka inimesi. Teada on vaid see, et siia jõudmine on ränkraske ja ronimiseks tasub rohkem vett kaasa võtta.

Ajaloolased ei ole kindlad, mida altaritel ohverdati. Tõenäoliselt ohverdati loomi, kuid võib-olla ka inimesi. Õudne.

10 / 11

Kuninglikud hauad

Siinne vaade on sama ilus kui hauad ise. Olenevalt kellaajast on näha rikkalikke punaseid, oranže, lillasid ja roosasid värvitoone. Pole ime, et nabatealaste valitsejad valisid viimseks puhkepaigaks just selle koha.

Siin üleval avanev vaade on sama ilus kui hauad ise. Pole ime, et valitsejad valisid selle oma viimseks puhkepaigaks.

11 / 11

Petra säilitamine

Petras käib iga päev enam kui 2500 turisti ja iga kord, kui nad ronivad mööda käänulist treppi üles või puudutavad liivakivist seina, kaob pisike tükk linnast igaveseks. Varakambri mõningad detailid on vaid 10 aastaga kulunud 40 mm võrra. Ametivõimud peavad leidma õige tasakaalu turistidele hea elamuse pakkumise ja hinnaliste muististe säilitamise vahel. Kahjuks on saatuse irooniana piirkonnas valitseva konflikti tõttu külastajate arv viimaste aastate väikseim. Petra raskeim lahing võib olla veel ees.

Avastage Petrat koos kuninganna Rania Al Abdullah'ga

Jalutage koos Jordaania kuninganna Rania Al Abdullah'ga läbi kadunud Petra linna. Veendute ise, miks Smithsonian Institution on selle valinud 28 koha hulka, mida elu jooksul kindlasti nägema peab.

Vaadake, miks Smithsonian Institution on Petra valinud 28 koha hulka, mida elu jooksul kindlasti nägema peab.

Avastage rohkem Jordaania vaateid

Karaki kindlus

Shobaki kindlus

Ajlouni kindlus

Surnumere panoraamkompleks

Ristimiskoht

Qasr Al Qatrana

Qasr Al Kharanah

Qasr Amra

Qasr Hallabat

Nebo mägi

Ammani tsitadell

Madaba kirik

Um Qaisi muuseum

Jerashi monumendid

Avastage rohkem Jordaania vaateid

Avastage Tänavavaates

Maps

Petra Roosa linn

Teekonnal on soovitatav kasutada kõrvaklappe

Iidsemast iidsem, Manhattanist suurem

Kõndige koos nabatealastega

Siqi värav Siqi värav

Avastage Petrat tänavavaate abil Avastage Petrat tänavavaate abil

Nabatea arvudes

Nabatea kuningriik

Nabatea varajane ajalugu

Niisutus

Teater

Qasr al-Bint

Klooster

Maa-alused hauad

Koopad

Varakamber

Püha ohvripaik

Kuninglikud hauad

Petra säilitamine

Avastage Petrat koos kuninganna Rania Al Abdullah'ga

Avastage rohkem Jordaania vaateid

Avastage rohkem Jordaania vaateid

Iidsemast iidsem,
Manhattanist suurem